EESTI POKSILIIDU PÕHIKIRI

MÕISTED JA DEFINITSIOONID.

Alljärgnevad mõisted on AIBA, EUBC ja Eesti Poksiliidu põhikirjaga tunnistatud ametlikeks terminiteks.
1. AIBA: Rahvusvaheline Poksi Assotsiatsioon.
2. EUBC: Euroopa Poksi Konföderatsioon.
3. Konföderatsioon: Samal mandril asuvate AIBA poolt tunnistatud Rahvuslike Föderatsioonide rühm.
4. Liige: AIBA Kongressi poolt AIBA liikmeks vastu võetud Rahvuslik Föderatsioon.
5. Ametlikud isikud: Kõik Täidesaatva Komitee liikmed, komisjonide liikmed, kohtunikud, treenerid, instruktorid ja teised isikud, kes vastutavad AIBA, Konföderatsiooni (EUBC), Rahvusliku Föderatsiooni (Eesti Poksiliit) või klubi (EPL liikmesklubid) meditsiini- ja haldusküsimuste eest.
6. Poksija: kõik poksijad, kellele on treeningu- ja võistlusloa (poksija litsentsi) andnud AIBA liikmeks olev rahvuslik föderatsioon, s.t. poksija litsentsiks on AIBA poksija raamat, mis on registreeritud rahvusliku AIBA poolt juhitud AIBA poksimäärustest juhinduv spordiala.
7. KONGRESS: AIBA kõrgeim ja seadusandlik organ.
8. CAS: Spordi Arbitraažkohus.
9. WADA: Rahvusvaheline Anti-Dopingu Koodeks.
Termineid kasutatakse mõlemast soost poksijate puhul.

I ÜLDSÄTTED.

1. Eesti Poksiliit, lühinimetus EPL, on avalikes huvides ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on poksi arendamine Eestis ning AIBA Open Boxing (AOB), Maailmasarja (võistkondliku) poksi World Series of Boxing (WSB) ja AIBA ProBoxing (APB) edendamine. EPL on vastutav AOB ja APB arendamise eest Eestis.
2. Eesti Poksiliit, edaspidi Liit, ühendab poksi edendamiseks ja koordineerimiseks Eestis poksiga tegelevaid spordi- ja poksiklubisid. Liit on AIBA poolt tunnustatud poksi ainuesindaja Eesti Vabariigis. EPL ei tohi olla seotud ühegi professionaalse poksi või võistlusspordi organisatsiooni või koguga ega olla selle liige (välja arvatud AIBA ja WSB).

EPLil ei saa olla valitud ametnikke, kes on varasemalt olnud seotud professionaalse poksi või professionaalse võistlusspordi organisatsioonidega, välja arvatud juhul kui need isikud on katkestanud oma sidemed nende professionaalsete organisatsioonidega vähemalt üks aasta enne valimisi.

3. EPL ja iga EPLi liige peab järgima AIBA Põhikirja ja peab tegutsema kooskõlas AIBA Põhikirjaga, Põhimäärustega, Tehniliste ja võistlusreeglitega, mida AIBA aeg-ajalt välja annab, AIBA Eetikakoodeksiga, AIBA Distsiplinaarkoodeksiga ja AIBA Protseduurireeglitega ning AIBA Antidopingu Koodeksiga. Kui on mistahes erinevused EPLi põhikirjaliste määrustega ja ülalmainitud AIBA dokumentidega, siis on AIBA dokumendid ülimuslikud. Liit juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja õigusaktidest.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu põhitegevus ega eesmärk. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele.
5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Tal on oma pitsat ja arvelduskonto.
6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Liidu tegevuspiirkond on Eesti Vabariik. Liidu asukoht on Tallinn ning seda võib üle viia teise asukohta vastavalt juhatuse otsusele.
8. Liit on 1920. aastal asutatud Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu ( EKRAVE ) õigusjärglane.
9. Isik, kes on olnud ametis (sealhulgas poksija, ametnik või treener) mõnes professionaalse poksi või professionaalse võistlusspordi organisatsioonis või on olnud sellega seotud (peale AIBA ja WSB), ei ole sobiv saama valituks EPLi ametnikuks, välja arvatud kui see isik astus sellisest ametist tagasi vähemalt 1 aasta enne valimisi.

Sellised ametnikud ei saa üheski ametis olla mõnes professionaalse poksi või professionaalse võistlusspordi organisatsioonis (välja arvatud AIBA ja WSB) või olla nendega seotud seni, kuni see isik on EPLi ametnik. See klausel ei kehti inimestele, kes on olnud seotud professionaalse poksi organisatsioonidega enne 1. jaanuarit 2007.

II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

9. Liidu tegevuse eesmärgid on:
9.1. Poksi arendamise kaudu tipp – ja võistlusspordi  tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas,
9.2. Poksi kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning Liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine.
10. Eesmärkide täitmiseks liit:
10.1. Koondab ja ühendab poksiga tegelevaid spordi- ja poksiklubisid;
10.2. Propageerib poksiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu Liidu tegevusse poksist huvitatud isikuid, eelkõige noori ja toetajaid;
10.3. Arendab aktiivset tegevust poksi propageerimiseks ja rahva huvi tõstmiseks selle vastu;
10.4. Korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, koostab Liidu edetabeleid, määrab Liidu esindajaid rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja Liidu võistluste juhendeid, hangib klubidele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma liikmeid ning toetajaid;
10.5. Korraldab Liidu tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest poksivõistlustest;
10.6. Arendab koostööd poksiga tegelevate Liitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal poksi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
10.7. Viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;
10.8. Autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;

III LIIDU LIIKMESKOND

11. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud – mittetulundusühingutena tegutsevad spordi – ja poksiklubid, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu poksialases tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Liidu liikmete põhikirjad peavad olema kooskõlas käesoleva põhikirjaga ja AIBA eeskirjadega. Liidu liikmesklubi liikmed saavad kuuluda Liitu ainult oma klubi kaudu. Liikmesklubide füüsilisest isikust liikmed võivad moodustada Liidu raames kogusid või ühendusi eriala, huviala või muu tunnuse järgi.
11.1 Kogud või ühendused juhinduvad oma tegevuses Liidu põhikirjast ja kogu või ühenduse põhikirjast ning Liidu juhatuse otsustest.
11.2 Kogu või ühendus registreeritakse kirjaliku taotluse alusel Liidu juhatuses.
11.3 Taotluses nimetatakse kogu moodustamise eesmärk ning esitatakse asutamiskoosolekul vastuvõetud põhimääruse eelnõu ja asutajate nimekiri.
11.4. Liidu missiooni täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks võidakse moodustada toimkondi ja komisjone Liidu liikmete poolt esitatud isikutest.Liidu toimkonnad ja komisjonid ei ole juriidilised isikud ega Liidu osakonnad. Toimkondade ja komisjonide struktuuri ning koosseisud kinnitab Liidu juhatus.
12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Vastuvõtmisel tasub liige sisseastumismaksu 15 kalendripäeva jooksul arvates otsuse teadasaamisest.
Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Liidu üldkoosolekul. Igaaastase liikmemaksu tasumise tähtaeg on 31. jaanuar.  Selleks kuupäevaks liikmemaksu mittetasunud klubi esindajal ei ole koosolekutel hääleõigust ja tema tegevus Liidus peatatakse.
13. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus Liidus.
14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast 2-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamisetähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
15. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte. Liidust väljaarvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest teatada kirjalikult. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
16. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Klubil või ühendusel, kelle liikmelisus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
17. Liidu liikmeskonnas tekkinud vaidlused antakse lahendamiseks Liidu Distsiplinaarkomisjonis. Liidu Distsiplinaarkonisjoni poole on apellatsiooni korras võimalus pöörduda kõikidel Liidu liikmetel, kelle arvates nende õigusi või huve on rikutud või kahjustatud Liidu või tema liikmete poolt.
18. Liidu liikmetel on õigus:
18.1. Osaleda ja olla esindatud Liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
18.2. Kasutada Liidu poolt loodud sportimisvõimalusi vastavalt Liidus kehtestatud korrale;
18.3. Osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
18.4.Esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni.
18.5. Kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja vara.
18.6. Liidust välja astuda.
18.7. Kaitsta oma õigusi Liidu Distsiplinaarkomisjonis.
19. Liidu liikmed on kohustatud:
19.1. Järgima Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
19.2. Arendama ja harrastama poksi sellise suunitlusega, et esineda edukalt AIBA poolt vijeldatava poksi võistlusspordiga nagu seda on AOB, WSB ja APB;
19.3. Osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
19.4 Tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
19.5 Kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
19.6. Hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
Teisi kohustusi Liidu liikmetele saab kehtestada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusolekut:

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

20. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõikide Liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad Liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/3 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama kirjalikult kõigile liikmetele vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
20.1 Vähemalt 1/5 Liidu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Liikmed võivad üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui üks nädal pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
20.2. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist põhikirjas sätestatud korras.
Liikmed ei või üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on kirjeldatud õiguse alusel nende ettepanekul juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele põhikirjas sätestatud korras teatatud.
21. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või Liidu muu organi ) pädevusse.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
21.1. Põhikirja ja Liidu eesmärkide muutmine;
21.2. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
21.3. Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksu määra kehtestamine;
21.4. Majandusaasta aruande kinnitamine;
21.5. Aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
21.6. Liidu presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
21.7. Liidu presidendi ja juhatuse liikmete valimine, audiitori või revidendi määramine
21.8. Juhatuse liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
21.9. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõiguse koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

22. Üldkoosolekut juhatab koosoleku juhatajana Liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

23. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.

Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed.

Iga üldkoosolekul osaleva liikme esindaja omab ühe hääle ja realiseerib oma õiguse hääletada liikme poolt määratud hääleõigusliku delegaadi kaudu. See delegaat peab kuuluma liikmeskonda, keda ta esindab ja kes on määratud liikme kompetentse organi (juhatuse) poolt ja omab selle organi allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud lihtkirjalikku volikirja. Liikme poolt määratud esindaja peab viibima kohapeal.

24. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
25. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja kohta, kui selles on esindatud vähemalt üle poole Liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muutus jõustub selle registrisse kandmisega.
26. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või Liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud Liidu liikmete või Liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
27. Liidul on juhatus, mis teda juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete arv on 5-7. Juhatuse liikmete volituste aeg on neli aastat ( üks olümpiaad ) ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Presidendil on õigus esitada üldkoosolekule kinnitamiseks muudatusi juhatuse koosseisus. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
28. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks üleseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Häälte võrdsel jagunemisel toimub ümber hääletamine. Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhul, kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid. Asepresident valitakse juhatuse liikmete poolt juhatuse liikmete hulgast. Asepresident osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole juhatuse liikmete arvust.
29. Juhatuse liikmed esindavad Liitu oma pädevuse piires kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab Liitu ainuisikuliselt.
30. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Presidendi tagasikutsumisel või tagasiastumisel astub tagasi kogu juhatus. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse vajaduse korral üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele.
31. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab Liidu liikmete arvestust ning on kohustatud esitama registripidajale andmed Liidu liikmete arvu kohta.
32. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirjaliste nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Liidu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

33. Juhatus võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
33.1. Liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
33.2. Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
33.3. Kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
33.4. Juhatuse liikmete määramine üldkoosoleku poolt kinnitatud ametikohtadele;
33.5. Rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
33.6. Liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine ja nende esitamine üldkoosolekule;
33.7. Liidu komisjonide, toimkondade ja teiste institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine
33.7.1. EPL loob Liidu sees uue osakonna, mis juhib ja haldab APB programmi Eestis. APB osakond on EPLi juhtimise ja kontrolli all ning EPLi president of ühtlasi selle osakonna president.
33.7.2. EPL tunnistab, et Boxing Marketing Arm SA on ainuke ja eksklusiivne APB programmi edendaja kontinentaalsel ja maailma tasemel ja ei sõlmi lepinguid teiste propageerijatega, mis on seotud mõne professionaalse poksi või professionaalse võistlusspordi organisatsioonidega (välja arvatud AIBA ja ESB) APB võistluste puhul kontinentaalsel ja maailma tasandil.
33.8. Välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
33.9. Sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
33.10. Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade, kohtunike komisjonide ja treenerite komisjonide koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmist puudutavate üldküsimuste lahendamine;
33.11.Toetuste ja stipendiumite määramine tippsportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;
33.12. Laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade väljaandmine;
33.13. Peasekretäri tööle võtmine;

34. Peasekretär on Liidu palgaline töötaja, kes tegutsedes põhikirja alusel, esindab Liitu kõigis organisatsioonides, avab pankades arvelduskontosid, sõlmib lepinguid, korraldab Liidu jooksvat tööd Liidu juhatuselt ja presidendilt saadud volituste ning korralduste alusel.
35. Juhatuse koosolekud kutsub kokku Liidu president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib Liidu president, presidendi äraolekul asepresident või osavõtjate poolt valitud koosoleku juhataja. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
36. Üldkoosolek teostab järelvalvet finantstegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab ta audiitori või revidendi. Juhatus peab võimaldama audiitoril/revidendil tutvuda kõigi auditi/revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Audiitor/revident koostab auditeerimise/revideerimise tulemuste kohta järeldusotsuse, mis esitatakse koos tegevus- ja finantsaruandega üldkoosolekule

V LIIDU VAHENDID JA ARUANDLUS

37. Liidu vahendid ja vara moodustavad:
37.1. Sisseastumis- ja liikmemaksud;
37.2. Füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused;
37.3. Riiklikud toetused või toetused erinevatelt fondidelt ja sihtasutustelt;
37.4. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

38. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele lepingulisel alusel. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
39. Liidu majandusaasta algab 1.jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

VI LIIDU LÕPETAMINE

40. Liidu tegevus lõpetatakse:
40.1. Üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirja punktis 20 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest;
40.2. Pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
40.3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
40.4. Üldkoosoleku võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;
40.5. Sundlõpetamise korras kohtuotsusega, siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

41. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijatest peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 28 ja 30 sätestatud korda. Likvideerijatel on Liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada Liitu ainult ühiselt.
42. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.
Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava Liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
43. Ühingu lõpetamise korral tuleb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara anda üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

44. Liidu lõppemisel kustutatakse Liit registrist likvideerijate avalduse põhjal. Kui Liidu likvideerijad ei esita avaldust Liidu kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus Liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad Liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või jaganud Liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

Põhikirja täiendused ja muudatused on vastu võetud Eesti Poksiliidu üldkoosolekul 22. märtssil 2013. a Tartus ja 7.mail 2016.a Tallinnas.

 

Definitions in English

“AIBA” means the International Boxing Association;

“AIBA Controlled Events” means AIBA Approved Events solely managed by AIBA as described in Appendix C of the AIBA Technical & Competition Rules;

“AIBA Approved Events” means boxing competitions which are approved and/or endorsed by AIBA. AIBA allows the use of its logo and provides AIBA Officials to manage these events as described in Appendix C of the AIBA Technical & Competition Rules;

“Bout” means a boxing match;

“Confederation” means a group of National Federations recognized by AIBA belonging to the same continent;

“Daily Weigh-In” means that each entered Boxer is required to weigh-in each day on which this Boxer is due to box to ensure that the actual weight on that day does not exceed the maximum of the Boxer’s registered weight class;

“Delegation” means participating Team Members including Boxers, Coaches, Team Doctors and Team Managers in any competition;

“Draw Commission” means a group of minimum two persons who will draw the R&Js for each bout in any competition;

“Dual Match” means a competition featuring Boxers from two countries only;

“EUBC” means European Boxing Confederation;

“Field of Play (FOP)” means the competition area which extends for at least 6 meters outside the platform of the ring;

“Gloves” means equipment that you wear on your hands in order to protect them during the competition;

“Headguard” means equipment that you wear on your head in order to protect it during the competition;

“ITO” means the International Technical Officials appointed by AIBA excluding R&Js such as the Competition Jury, the Draw Commission and the Medical Jury members, the R&J Coordinator and the Equipment Manager;

“Judge” means someone who allocates points during a bout based on each Boxer’s performance on the ring in respect of the AIBA Technical & Competition Rules;

“National Federation” means any Federation that is admitted into membership of AIBA by the Congress, hence becoming a Member of AIBA;

“Official Draw” means the ceremony to draw the Boxers to decide the bout schedules in each weight category;

“Participating Boxer” means any Boxer licensed by a National Federation that is a Member of AIBA; the term Boxer refers to Boxers of both genders;

“Referee” means someone ensuring that the AIBA Technical & Competition Rules are followed by the Boxers during their bouts;

“Team Officials” mean the Team Managers, Coaches and Doctors of a team entered by a National Federation in any competition excluding Boxers;

“Technical Delegate” means a person who is appointed by AIBA or by a Confederation to be responsible for all technical related issues in any competition;

“WSB” means the boxing competition named World Series of Boxing solely recognized as an AIBA Approved Event.

The listed terms are used for the boxers of both sexes.